La šape , lühend põhineb fraas Société des Ambianceurs
et des personnes Élégantes ning see tuli prantsuse slängi sõnast sape, mis
tähendab riietust. Kongo Vabariigis on inimesi, kes uhkelt seisavad
alligaatorite saapadesse ja disaineri ülikonnadesse, kes muidu elavad vaesuses. Filmis ''The Congo dandies'' RT
kohtub "La Sape" liikumise moodsate liikmetega. Grupi päritolu pärineb
II maailmasõja lõpust, kuna Kongo sõjaväelased naasevad koju ja tõid Pariisi
disainerite moe nendega kaasa. Traditsioonid, mida nad pärinevad pärast sõda,
on tänapäevani.
Inimesed on segaseks läinud. Nad on vaesed kuid otsivad, varastavad, laenavad raha, et riideid osta kuigi saaks väga hästi parandada elu tingimusi. Teised veel vaatavad neid kui jumalaid. Üks neist inimestest on Maxime, kes kannab selliseid riideid. Ta kutsub ennast '' värvi kuningannaks''. Need kes tegelevad '' La Sape'ga '' on kõik sõltuvuses moest. Neid huvitab rohkem enda välimus kui enda perekonna seis. Kui minul oleks selline mees, siis ma ei suudaks sellise asjaga leppida.
Nad pole nõus kandma võltsinguid, sest see rikuks nende maine ära. Kahjukas Maxime pole ainuke, kes sellise asjaga tegeleb. Neil on kord nädalas ka ''võistlus''. "Ma võin osta maad, kuid ostsin kingade paari" ütles Maxime. Mõni ütleb, et ta on ennem ilma toiduta kui ilma riieteta. " Need on relvad, nad tapavad" ütles mees. Need sõnad on nende enda suust. See häirib mind kõige rohkem.
Minu jaoks on see absurd, kuidas nad panevad raha sinna, mis ei ole vajalik. Nähes kuidas nad ise elavad. See raha võiks minna elamis korrastamisele, perekonnale, aga ei. Nad panevad raha riiete peale. Kuid jällegi on tore näha, kui inimesed on õnnelikud ning saavad oma eluga hakkama. Iga üks elab oma elu nii nagu nemad tahavad.
Oli näha inimesi filmis, kes olid kadedad. Öeldes, et ''see on laiskus. Parem tehku tööd. '' Mõnes mõttes on selles jutus iva. Kui oleks elamine korras ning see on nende enda teenitud raha eest ostedus, siis ma pooldaks seda, aga kuna nad laenavad või varastavad nii suuri summasi, siis see ei mahu mulle pähe.
Piltidelt on ka näha milline keskkond neil on. See on õudne.
Nad pole nõus kandma võltsinguid, sest see rikuks nende maine ära. Kahjukas Maxime pole ainuke, kes sellise asjaga tegeleb. Neil on kord nädalas ka ''võistlus''. "Ma võin osta maad, kuid ostsin kingade paari" ütles Maxime. Mõni ütleb, et ta on ennem ilma toiduta kui ilma riieteta. " Need on relvad, nad tapavad" ütles mees. Need sõnad on nende enda suust. See häirib mind kõige rohkem.
Minu jaoks on see absurd, kuidas nad panevad raha sinna, mis ei ole vajalik. Nähes kuidas nad ise elavad. See raha võiks minna elamis korrastamisele, perekonnale, aga ei. Nad panevad raha riiete peale. Kuid jällegi on tore näha, kui inimesed on õnnelikud ning saavad oma eluga hakkama. Iga üks elab oma elu nii nagu nemad tahavad.
Oli näha inimesi filmis, kes olid kadedad. Öeldes, et ''see on laiskus. Parem tehku tööd. '' Mõnes mõttes on selles jutus iva. Kui oleks elamine korras ning see on nende enda teenitud raha eest ostedus, siis ma pooldaks seda, aga kuna nad laenavad või varastavad nii suuri summasi, siis see ei mahu mulle pähe.
Piltidelt on ka näha milline keskkond neil on. See on õudne.