Vastlapäev

Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest sõnast fasten või rootsikeelsest sõnast fastlag, mis tähendab paastu. Nimetus levis rahva hulka hernehuutlaste kaudu.

Paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeva, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eestitraditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.

Lisaks pidutseti kõvasti, au sees olid jõumängud ja jõukatsumised, lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid. Kui oli palju lund, siis võidi teha lumekindlus ja seda püüti naljaga pooleks "vallutada".

Jõulud Soomes ning Eestis

Nii Eesti, kui teiste soome-ugri ja germaani päritolu põhjala rahvaste rahvakalendris on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud on pühad päevad, mil üks aastaring on lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Soomes võivad jõulude ette-valmistused juba alata kuu aega varem, et kõik oleks perfektne. Enne joulupukki ehk jõuluvana tulemist söövad nad kõhu täis. Söök on traditsiooniliselt koostatud singist, praetud kartulist, lõhest, riisi kaerahelbepudrust ja ka kalkunist, mis on tänapäevane valik. Peale söömist minnakse küünlaid surnuaeda, et mälestada kadunuid. Õhtul käiakse traditsonaalses saunas.

Soomlastele on eksootilised vürtsid peaaegu nagu jõulu sümbol, need eristavad tänapäevalgi paljude roogade jõuluversiooni argipäeva omast. Näiteks söövad soomlased argipäeval tavalist kaalika- ja porgandivormi, aga jõuludel maitsestavad seda kaneeli, kardemoni ja ingveriga ning lisavad sinna korinte ehk väikseid seemneteta rosinaid ja riivivad roogadesse tsitruspuuviljade koort.

Eestis paljudes asulates püstitatakse juba advendiaja alguses  keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega.

Tänapäeva keskaja turism

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208–27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.Tänapäeval on erinevaid turismi kohti, mille teemadeks on keskaeg.

Olde Hansa on üks restoraanidest, mille teemaks on keskaeg.  Sellesse restorani astudes tunned ennast kui ajarändurina, kuna selle välimus kuni rääkimiseni on kõik keskaja põhimõttel. Restoraan asub Tallinna vanalinnas, mis toob juba keskaja välja. Olde Hansas on A la Carte menüü, kus on hinnad väga krõbedad. 

Three Crowns on samuti keskaja restoran, aga see restoran on natukene elekantsem kui Olde Hansa. Three Crowns Residents paikneb Tallinna vanalinna ühel peatänavatest. Kuni reformatsioonini nimetati seda Dominiiklaste kloostri järgi Kloostri tänavaks. Juba XII sajandil tekkisid siin turuletid ja vene kaupmeeste kogukond. Hinnad on samasugused krõbedad nagu ka Olde Hansa, aga tuleb ka arvestada, mõlemad restoranid asuvad vanalinnas.

24.- 25. juunil 2017 toimus Narva keskaja festival. Narva linnuse hoovil mindi tagasi aastasse 1346, mil kirjutati alla linnuse müügileping Tanni kuninga ja Saksa Ordu vahel. Kõik külalised said kaasa elada rüütliturniiridele, mõõgavõistlustele ja vibulaskmisvõistlustele. Esinesid keskaegsed muusikud ehk menestrelid ja rändveiderdajad ehk skoromohhid, tehti tyeatrit ning pakuti mitmekesist ajastule omast meelelahutust nii suurtele kui ka väikestele. 

Endise sõltlase lugu

Immanuel Volkonski, käis rääkimas oma lugu 30. detsembril Olustvere Teenindus- ja Maamajandus koolis. Ta on endine narkomaan ja sõltalane. Oma elu ajal on ta olnud proovinud erinevad nakootikume ning pea aasta aega kriminaal.

Kõik sai alguse lapsepõlvest, kus ta kasvas ülesse ilma isata. Lapsepõlv on väga tähtis inimesele kuna see mõjutab iseloomu omadusi tulevikus.

Seltskonnaga ta hakkas jooma, suitsetama ning siis juba narkootikume tegema. Ööseti käis adrealiini vajaduste pärast teisi süütuid inimesi peksmas. Ta oli alati arvanud et ta pole sõltuvuses, aga kui ta hakkas ennast süstima. Olid juba sõbrad need, kes ütlesid et ta on sõltuvuses. Muidugi ta ei usukunud seda.

Pea aasta aega oli Immanuel tuntud kriminaal. Kuid politseil polnud tõestuseid. Lõpuks kui see päev tuli kätte, kus politseinikud võtsid ta vahele. Otsustas Immanuel, et tema tapab ennast ära. Kuid midagi muutis ta meelt.

Nüüdseks on ta muutunud ning räägib teistele oma elust, et teised ei teeks sama viga mis tema. See kõik on tore kuid mind otseslt häirib see, et ta elab rahuliku elu. Inimesed, kellele ta haiget tegi, on hinges auk tema pärast nin keegi ei saa nende südameid parandada.

Mida teha jõuludel?

Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.

Jõulud on turismi jaks väga tähtis kuna jõulude ajal on inimesed helgemad ning veedavad aega koos perega rohkem. Erinevaid asju saab teha näiteks:

04.12-15.12 on Jõulud "alpakamaal". Kus saab viia alpakale maiust ja patsutada alpakavilla lõngaks, voolida piparkooke ja korrata üle kõik jõulusalmid.

14.12 on Nukuteatri jõululavastus "Eesti jõulud". Lavastus räägib ühest tüdrukust Tiiust. Väike Tiiu leiab jõulupakist vanaaegse nuku ja kirjakese oma vaaremalt. Keegi tema perekonnast ei tea, kuidas see pakk kuuse alla sai. Kummaline nukk viib Tiiu ootamatule rännakule, kus ta näeb oma silmaga meie esivanemate elu ning talvise pööripäeva kombeid muinasajast tänapäevani. Rännakul läbi jõulude ajaloo näeme, et kuigi muutuvad laste mänguasjad, mängud, laulud ja eludki, on kõige olulisemad ikka kallid inimesed.

20.12-25.12 on Dave Benton ja Sissi jõulukontsert "Valged jõulud koos". Sel jõuluajal soojendab taas eestlaste südameid Dave Benton koos oma tütre Sissiga. Isa ja tütar annavad neli kaunist jõulukontserti, lauldes üheskoos tuntuid ja vähemtuntuid jõululaule.

Neid on veel kuid kõiki ei saa ära lugeda. Jõulude ajal on parim hetk, millal saab oma lähedaste inimestega pidada kvaliteet aega

Eestlaste nägu maailmas

Eesti rahvas pole just kõige energilsem rahvas. Turistid ütlevad meie kohta kui "hall mass". Eestlastele ei meeldi oma kastist välja tulla. Sama moodi on ka asjadega, mis on teistsugused. Sellest on ka näide paar aastat tagasi bändst Winny Puhh. Välismaalastele meeldis see bänd kuna see oli midagi uut ning see bänd julges olla teistsugue, kuid eestlastele ei kõlband see bänd.

Kui Winny Puhhile tehti pakkumine minna Pariisi moelooja Rick Owensi moeshowle esinema, siis kahtlesid paljud. Winny puhh ei ole just tavaline bänd, kes läheks Pariisi kuulsaima moelooja moeshowle esinema. Isegi bänd ise kõhkles, kuid kui tuli aeg kätte, oli just Winny Puhh sobivaim bänd, kes oleks seal esineda. Enam ei ole maailm selline hall ja kole. Nüüd otsitaksegi värve ning põnevaid asju.

Selle moeshowga tuli eesti uuesti maailma kaardile, kuna kõigis tekkis ärevus, kes nad on ja kus nad tulnud on. Sellega seoses hakati ka kriitikut tegema. Paljude küsimus oli, miks Eesti ei saatnud seda bändi Eurovisioonile.

Ülevaade kasvavatest turismi alllikatest

Tänapäeval on internet arenenud ning internetidest leiab erinevaid asju. Tänapäeval on põhimõtteliselt kõik asjad läinud interneti peale üle. Kui otsida Eesti turismi kohta lehti tulevad näiteks sellised pakkumised:

https://www.puhkaeestis.ee/et/
Sellelt lehelt leiab erinevaid võimalusi kuidas veeta oma vabaaega. Söögikohad, majutused, tegevused, tegevused erinevatel aastaajadel jne. See lehekülg on põhiline turismileht.

https://www.estravel.ee/
Lehel leidub erinevaid võimalusi reisida nii majutusega kui ka ilma. Lehelt leiab palju informatsiooni riigikohta.  Nii leiab ka selle kohta informatsiooni kas peab olema viisa, dokumentide ning kuidas saab neid taodelda.

http://www.mulgimaa.ee/turism/
Keskendub Mulgimaa esindamisele. Lehet leiab erinevat infot Mulgimaa kohta näiteks: Mulgimaa ajaloo, rahvarõivaste, kihelkondade, toidu jne. Sellelt leheküljelt leiab erinevaid informatsioone kus saab majutust ning ka toitlustuse kohta.

http://www.visithaapsalu.com/

Sellelt lehelt leiab sama moodi infot nagu teistelt lehtedelt kuid see kord on se pühendatud Läänemaa turismile.