Becoming a Geisha

2005. aastal jälgis BBC nooremat Yukinat, ainult 15-aastast tüdrukut. Ta tahtis saada Geisha'ks. Kuid enne Geisha'ks saamist peab ta olema 5 aastat Maiko.  Enne maiko saamist peab ta tõestama, et see on väärt aega ja raha, mida okiya peab oma koolitustesse investeerima. Okiya on Yukina geisha nimi.  Maiko nimetatakse kui Geisha  praktikant.  ta elab geisha majas vähemalt viis aastat, kus ta saab igapäevaseid laulu-, tantsu-, traditsioonilise keele, teetseremooniaid ja kõiki geišidest eeldatavaid oskusi. 

Geisha on on kõrgelt haritud Jaapani naine, kes tunneb hästi kirjandust, kunsti ja muusikat. Professionaalsete meelelahutajatena on nad kaaslasteks mõeldud just meestele, ning seda nii ametlikel kui avalikel üritustel. Geiša meelelahutuslike tegevuste hulka kuulub nt tee serveerimine, pillimäng, rahvuslikud tantsud ning kõige olulisem- vestlemise kunst. Varases Jaapani ajaloos olid meelelahutajateks saburukod, kellest mõni pakkus ka seksuaalteenuseid. Parema haridusega tüdrukud teenisid elatist aga kõrgema klassi seltskondlikel üritustel. Aastast 794, mil Kyotost sai pealinn, hakkas seal geišakultuur tõsisemalt arenema. 

Minu jaoks inimene õppib seda, mida inimene soovib ning kui kunagi oli Geisha prostiitudi amet, siis nüüd on läinud see tänapäevaga kaasa ning nad on lihtsalt meelelahutajad. Geisha koolituselt saab õpilane ka paljusid asja teada oma traditsioonide ajaloost. 

Ning sellise kooliga õpitakse iseseisvat elu, mis on noortele väga kasulik. Ameti palk on mõjutatavalt suur, mis kutsub inimesi, kuid alguses tuleb ka palju investeerida. Kuid mina tunnen et see on rohkem positiivsem kui negatiivsem, sest inimene peab tegema seda, mis talle meeldib. Inimesed ei läheks sellisele ametile kui ei meeldi. See nõuab väga palju kannatust ning ka suuri pingutusi.  

The Congo dandies

La šape , lühend põhineb fraas Société des Ambianceurs et des personnes Élégantes ning see tuli prantsuse slängi sõnast sape, mis tähendab riietust. Kongo Vabariigis on inimesi, kes uhkelt seisavad alligaatorite saapadesse ja disaineri ülikonnadesse, kes muidu elavad vaesuses. Filmis ''The Congo dandies'' RT kohtub "La Sape" liikumise moodsate liikmetega. Grupi päritolu pärineb II maailmasõja lõpust, kuna Kongo sõjaväelased naasevad koju ja tõid Pariisi disainerite moe nendega kaasa. Traditsioonid, mida nad pärinevad pärast sõda, on tänapäevani. 

Inimesed on segaseks läinud. Nad on vaesed kuid otsivad, varastavad, laenavad raha, et riideid osta kuigi saaks väga hästi parandada elu tingimusi. Teised veel vaatavad neid kui jumalaid. Üks neist inimestest on Maxime, kes kannab selliseid riideid. Ta kutsub ennast '' värvi kuningannaks''.  Need kes tegelevad  '' La Sape'ga '' on kõik sõltuvuses moest. Neid huvitab rohkem enda välimus kui enda perekonna seis. Kui minul oleks selline mees, siis ma ei suudaks sellise asjaga leppida. 

Nad pole nõus kandma võltsinguid, sest see rikuks nende maine ära. Kahjukas Maxime pole ainuke, kes sellise asjaga tegeleb. Neil on kord nädalas ka ''võistlus''. "Ma võin osta maad, kuid ostsin kingade paari" ütles Maxime. Mõni ütleb, et ta on ennem ilma toiduta kui ilma riieteta.  " Need on relvad, nad tapavad" ütles mees. Need sõnad on nende enda suust. See häirib mind kõige rohkem. 

Minu jaoks on see absurd, kuidas nad panevad raha sinna, mis ei ole vajalik. Nähes kuidas nad ise elavad. See raha võiks minna elamis korrastamisele, perekonnale, aga ei. Nad panevad raha riiete peale. Kuid jällegi on tore näha,  kui inimesed on õnnelikud ning saavad oma eluga hakkama. Iga üks elab oma elu nii nagu nemad tahavad. 

Oli näha inimesi filmis, kes olid kadedad. Öeldes, et ''see on laiskus. Parem tehku tööd. '' Mõnes mõttes on selles jutus iva. Kui oleks elamine korras ning see on nende enda teenitud raha eest ostedus, siis ma pooldaks seda, aga kuna nad laenavad või varastavad nii suuri summasi, siis see ei mahu mulle pähe. 

Piltidelt on ka näha milline keskkond neil on. See on õudne.

Vastlapäev

Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest sõnast fasten või rootsikeelsest sõnast fastlag, mis tähendab paastu. Nimetus levis rahva hulka hernehuutlaste kaudu.

Paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeva, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eestitraditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.

Lisaks pidutseti kõvasti, au sees olid jõumängud ja jõukatsumised, lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid. Kui oli palju lund, siis võidi teha lumekindlus ja seda püüti naljaga pooleks "vallutada".

Jõulud Soomes ning Eestis

Nii Eesti, kui teiste soome-ugri ja germaani päritolu põhjala rahvaste rahvakalendris on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud on pühad päevad, mil üks aastaring on lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Soomes võivad jõulude ette-valmistused juba alata kuu aega varem, et kõik oleks perfektne. Enne joulupukki ehk jõuluvana tulemist söövad nad kõhu täis. Söök on traditsiooniliselt koostatud singist, praetud kartulist, lõhest, riisi kaerahelbepudrust ja ka kalkunist, mis on tänapäevane valik. Peale söömist minnakse küünlaid surnuaeda, et mälestada kadunuid. Õhtul käiakse traditsonaalses saunas.

Soomlastele on eksootilised vürtsid peaaegu nagu jõulu sümbol, need eristavad tänapäevalgi paljude roogade jõuluversiooni argipäeva omast. Näiteks söövad soomlased argipäeval tavalist kaalika- ja porgandivormi, aga jõuludel maitsestavad seda kaneeli, kardemoni ja ingveriga ning lisavad sinna korinte ehk väikseid seemneteta rosinaid ja riivivad roogadesse tsitruspuuviljade koort.

Eestis paljudes asulates püstitatakse juba advendiaja alguses  keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega.

Tänapäeva keskaja turism

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208–27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.Tänapäeval on erinevaid turismi kohti, mille teemadeks on keskaeg.

Olde Hansa on üks restoraanidest, mille teemaks on keskaeg.  Sellesse restorani astudes tunned ennast kui ajarändurina, kuna selle välimus kuni rääkimiseni on kõik keskaja põhimõttel. Restoraan asub Tallinna vanalinnas, mis toob juba keskaja välja. Olde Hansas on A la Carte menüü, kus on hinnad väga krõbedad. 

Three Crowns on samuti keskaja restoran, aga see restoran on natukene elekantsem kui Olde Hansa. Three Crowns Residents paikneb Tallinna vanalinna ühel peatänavatest. Kuni reformatsioonini nimetati seda Dominiiklaste kloostri järgi Kloostri tänavaks. Juba XII sajandil tekkisid siin turuletid ja vene kaupmeeste kogukond. Hinnad on samasugused krõbedad nagu ka Olde Hansa, aga tuleb ka arvestada, mõlemad restoranid asuvad vanalinnas.

24.- 25. juunil 2017 toimus Narva keskaja festival. Narva linnuse hoovil mindi tagasi aastasse 1346, mil kirjutati alla linnuse müügileping Tanni kuninga ja Saksa Ordu vahel. Kõik külalised said kaasa elada rüütliturniiridele, mõõgavõistlustele ja vibulaskmisvõistlustele. Esinesid keskaegsed muusikud ehk menestrelid ja rändveiderdajad ehk skoromohhid, tehti tyeatrit ning pakuti mitmekesist ajastule omast meelelahutust nii suurtele kui ka väikestele. 

Endise sõltlase lugu

Immanuel Volkonski, käis rääkimas oma lugu 30. detsembril Olustvere Teenindus- ja Maamajandus koolis. Ta on endine narkomaan ja sõltalane. Oma elu ajal on ta olnud proovinud erinevad nakootikume ning pea aasta aega kriminaal.

Kõik sai alguse lapsepõlvest, kus ta kasvas ülesse ilma isata. Lapsepõlv on väga tähtis inimesele kuna see mõjutab iseloomu omadusi tulevikus.

Seltskonnaga ta hakkas jooma, suitsetama ning siis juba narkootikume tegema. Ööseti käis adrealiini vajaduste pärast teisi süütuid inimesi peksmas. Ta oli alati arvanud et ta pole sõltuvuses, aga kui ta hakkas ennast süstima. Olid juba sõbrad need, kes ütlesid et ta on sõltuvuses. Muidugi ta ei usukunud seda.

Pea aasta aega oli Immanuel tuntud kriminaal. Kuid politseil polnud tõestuseid. Lõpuks kui see päev tuli kätte, kus politseinikud võtsid ta vahele. Otsustas Immanuel, et tema tapab ennast ära. Kuid midagi muutis ta meelt.

Nüüdseks on ta muutunud ning räägib teistele oma elust, et teised ei teeks sama viga mis tema. See kõik on tore kuid mind otseslt häirib see, et ta elab rahuliku elu. Inimesed, kellele ta haiget tegi, on hinges auk tema pärast nin keegi ei saa nende südameid parandada.

Mida teha jõuludel?

Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.

Jõulud on turismi jaks väga tähtis kuna jõulude ajal on inimesed helgemad ning veedavad aega koos perega rohkem. Erinevaid asju saab teha näiteks:

04.12-15.12 on Jõulud "alpakamaal". Kus saab viia alpakale maiust ja patsutada alpakavilla lõngaks, voolida piparkooke ja korrata üle kõik jõulusalmid.

14.12 on Nukuteatri jõululavastus "Eesti jõulud". Lavastus räägib ühest tüdrukust Tiiust. Väike Tiiu leiab jõulupakist vanaaegse nuku ja kirjakese oma vaaremalt. Keegi tema perekonnast ei tea, kuidas see pakk kuuse alla sai. Kummaline nukk viib Tiiu ootamatule rännakule, kus ta näeb oma silmaga meie esivanemate elu ning talvise pööripäeva kombeid muinasajast tänapäevani. Rännakul läbi jõulude ajaloo näeme, et kuigi muutuvad laste mänguasjad, mängud, laulud ja eludki, on kõige olulisemad ikka kallid inimesed.

20.12-25.12 on Dave Benton ja Sissi jõulukontsert "Valged jõulud koos". Sel jõuluajal soojendab taas eestlaste südameid Dave Benton koos oma tütre Sissiga. Isa ja tütar annavad neli kaunist jõulukontserti, lauldes üheskoos tuntuid ja vähemtuntuid jõululaule.

Neid on veel kuid kõiki ei saa ära lugeda. Jõulude ajal on parim hetk, millal saab oma lähedaste inimestega pidada kvaliteet aega