Jaapani, Hiina ja Islami toidukultuur

Nende kõigi toidu kultuur on üsna sarnane ning sama piirkond.

Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Väga suurt tähelepanu pööratakse toorainete kvaliteedile. Ka esteetilisele poolele, toidu lõhnale ja roogade väljapanekule, pööratakse suuremat tähelepanu kui läänemaailmas. Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid, pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi puljong, miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane. Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. Jaapani põhitoiduaine on riis.

Nuudlid levisid Hiinast Jaapanisse ja on tänapäeval kujunenud Jaapani toidukultuuri lahutamatuks osaks. Kaks traditsioonilist Jaapani nuudlitüüpi on soba (tatrajahunuudlid) ja udon (nisujahunuudlid). Süüakse neid nii kuumalt kui külmalt, kas sojakastme või dashi puljongiga. Viimase aastasaja jooksul on populaarseks lõunasöögiks kujunenud ramen´id ehk hiinapärased nuudlid, mida serveeritakse puljongis koos liha või muude käepäraste toiduainete tükkidega.

Hiina maitsetes peab valitsema tasakaal: magus ja hapu, külm ja soe mahe ja vürtsikas. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik.

Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit - veri peab kehast täielikult välaja voolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid.

Budislikud riigid

Budism on Buddha õpetusele rajanev vaadete kogum, mis tekkis Indias 6. sajandil eKr. See usk on selleks, et inimene elaks rahus ning oleks abivalmis ning salliv. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatšaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Usk on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Buddha sümboliteks on dharmaratas, Bodhi puu, pott patra ja kerjakauss. Kõige enam on tuntud 8 õpetuse sümbol. Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust.

2. sajandil hakkasid budistid ehitama kaljudesse suuri kloostreid. Mõned kloostrid on siia maani alles. Sellel ajal oli üks populaarsemaid sümboleid stuupa. Stuupa  on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

India budismi häving algas 8. sajandil esimeste muslimite vallutusretkedega Indiasse. 12.–13. sajandiks olid muslimid vallutanud kogu Põhja-India ning rüüstanud budistlikud kloosterülikoolid, mida nad ekslikult kindlusteks olid pidanud.

14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi. Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadžrajaaana omalaadne kooslus, kuid sealsete koolkondade nagu gelukpa, kargjätpa, ningmapa ja sakjapa eraldamine lamaismiks pole õigustatud. Tiibeti budismi võtsid omaks samuti mongolid, burjaadid, kalmõkid ja ka mandžud.

Kõige suurem riik, kus Budismi leida võib on Hiina, kus on põhisuunaks on mahajaana. Tänapäeval on aga usund levinud paljudesse riikidesse ja seda võib leid näiteks ka Eestist. Meile tuli budism 20. sajandi alguses Karl Tõnissoni tõttu, kes oli ühteaegu Eesti, Läti, Leedu budistlik peapiiskop.

Kommunalka

Kommunalka on ühiselamu, kus perekonnad elavad ühes korteris, kuid kõigil perekondadel on oma tuba. Kommunalka tuli tsaarist venemaale. See on nõukogude perioodi toode. Nõukogude Liit võttis selle, et  linnapiirkondade eluasemekriisi lahendamiseks. Esimesed ühiskondlikud korterid ilmusid 18. sajandi alguses. Nad viskasid perekonnad välja suurtest korteritest ning sundisid neil elada kommunalkas.  

Kahe kuni seitsme pereliikme vahel oli tavaliselt kommunaal korter. Nad jagavad wc, vannituba ning kööki.Igal perel oli oma tuba, mis sageli oli elutuba, söögituba ja kogu perele mõeldud magamistuba. See on tavaline nähtus venemaal. Vanasti oli neid väga palju kuni ka tänapäevani. Inimesed valivad siia maani kommunalkasid isegi kui on teisi valikuid, kuidas elada. Nad naudivad seda. Peaaegu kõik elasid kommunalkas isegi presidendid nagu Vladimir Putin. 

Vaatates ühte videot youtube'st rääkis üks mees, kuidas Kõik tema perekonnast elasid seal. Alates tema vanavanaemast kuni temani ning  nüüd elab ta koos oma perekonnaga. Tal on väike poeg ning tema naine. Neil on kaks oma tuba. Üks on magamis tuba kus ta ka õpib ning neil on ka elutuba.

Iga perekonnal on oma asjad nagu näiteks nad jagavad wc, siis igal ühel on oma seep, käterätik jne. Köögis on igal perekonnal oma enda kapp, kus nad hoiavad oma nõusid. Kõik asjad on oma perekonnal eraldi. Keegi ei kasuta teise perekonna pliiti ega nõusid. Kommunalka on võti mis avab venemaa hinge. Õpitakse kuidas ja millised on traditsioonid ning käitumised. 

Kommunalkad on enamus vanad ning vajavad remonti kuid kuna kommunalkas elab nii palju perekondi ei saa paljud perekonnad ühemeelele. Oma enda toad on remonditud kuid ühiskasutatud toad on selline tunne nagu variseks see kokku. Krohv on lahti mööbel on vana ning tapeedid tulevad seinast ära. Mõndadel kommunalkadel on veetorud katki jne. 

Kes on süüdi?

Filmis "Lõvi Süda" rääkis väga sügavast probleemist ühiskonnas. See on Soome film, mis põhines ka Soome rahva erinevuses. Filmi põhimõte oli näidata, kes kuidas arvab pagulastest ehk musta nahalistest Soomes. Filmis oli mitu tegelast erineva arvamusega. Lõvi süda oli soome rahva kamp, kes olid valge Soome poolt. Nad osalesid erinevates kalkustes, et näidata musta nahalistele, et nad pole oodatud nende riiki. Üks kamba liikmetes armus ära Naisesse, kellel on Musta nahaline poeg, kelle nimi oli Rhamadhani . Süüdlaseks mõista on minu jaoks vale. Inimesed mõtlevad erinevalt ning inimesed käituvad erinevalt. Igal inimesel oli erinev arvamus.

Lõvi süda grupil oli oma arvamus, kaitsta oma riiki. Kuid see kuidas nad kaitsesid ei olnud minu jaoks kõige õigem tegu. Lõpus said nad teada, et nende liikmetest ühel oli musta nahaline poeg, ei läinud nad poisile kallale vaid võtsid rinna pealt tattooveeringu ära, mis küll oli jõhker tegu, kuid vähemalt jäi poiss terveks. Kui oleks see poeg niisama tänav, ei oleks ta eluga pääsenud.

Mehe vend oli sama moodi Lõvi süda. Alguses oli ta Rhamadhani vastu, kuid aja pikku harjus ta temaga ära kuna nägi kui tähtis ta tegelikult on tema vennale. Harril oli ka probleeme enda tagasihoidmisega  ning närvid ei pidanud väga kaua vastu. Kuid ma isegi ei süüdistaks teda kuna paljudes asjades ajatigi teda meelega närvi. Kahju, et ta ennast õhku lasi.

Rhamadhani päris isa oli minu jaoks kõige raskema iseloomuga. Ta on küll musta nahaline, kuid see ei loe minu jaoks midagi. Mind isiklikult häiris tema käitumine. Ma tean, et tal oli raske inimestega suhelda, kuna ta on mustanahaline ning siis peab ennast kehtestama, aga see kuidas ta seda tegi oli minujaoks ebaloogiline. Ta naeris inimestele näkku ning solvas inimesi ning kui mina oleks teiste asemel, siis ma ei suudaks ka ennast tagasi hoida. Ta teadis väga hästi,et inimesed ta ümber ei suutnud ennast talitseda ning ta tegi meelga veel hullemaks. Kuid sellise käitumisega jõudis ta haiglasse.

Teppo oli peategelane, kes sai Rhamadhani isaks. Ma sain temast millegi pärast aru. Ta ei saanudki kohe rääkida inimestele Rhamadhanist. Kuna kes teab mis temaga juhtunud oleks. Mis kõige hullem et mitte ei oleks ainult juhtunud Teppoga vaid ka Rhamadhani või hoopis emaga. Ainuke asi, mis mind ajasid Teppo juures segasid oli see, et ta jätkas teiste tumeda nahaliste inimeste peksist.

Kui ma pean valima, kes oli süüdlane, siis ma valin ühiskond. Selles filmis kui kool. Koolis kiusati Rhamadhani ning nagu alati näevad õpetajad, et kiusatatav tegelikult kiusab. Ma ise ei saanud arugi kas tegelikult olid nad musta nahaliste vastu või nad olidki peast soojad. Koolist väljaspool on järgmised vanemad, kes arvavad, et nende poeg või tütar on ingel. Ühiskond on läinud lolliks.