Budislikud riigid

Budism on Buddha õpetusele rajanev vaadete kogum, mis tekkis Indias 6. sajandil eKr. See usk on selleks, et inimene elaks rahus ning oleks abivalmis ning salliv. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatšaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Usk on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Buddha sümboliteks on dharmaratas, Bodhi puu, pott patra ja kerjakauss. Kõige enam on tuntud 8 õpetuse sümbol. Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust.

2. sajandil hakkasid budistid ehitama kaljudesse suuri kloostreid. Mõned kloostrid on siia maani alles. Sellel ajal oli üks populaarsemaid sümboleid stuupa. Stuupa  on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

India budismi häving algas 8. sajandil esimeste muslimite vallutusretkedega Indiasse. 12.–13. sajandiks olid muslimid vallutanud kogu Põhja-India ning rüüstanud budistlikud kloosterülikoolid, mida nad ekslikult kindlusteks olid pidanud.

14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi. Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadžrajaaana omalaadne kooslus, kuid sealsete koolkondade nagu gelukpa, kargjätpa, ningmapa ja sakjapa eraldamine lamaismiks pole õigustatud. Tiibeti budismi võtsid omaks samuti mongolid, burjaadid, kalmõkid ja ka mandžud.

Kõige suurem riik, kus Budismi leida võib on Hiina, kus on põhisuunaks on mahajaana. Tänapäeval on aga usund levinud paljudesse riikidesse ja seda võib leid näiteks ka Eestist. Meile tuli budism 20. sajandi alguses Karl Tõnissoni tõttu, kes oli ühteaegu Eesti, Läti, Leedu budistlik peapiiskop.