Jõulud Soomes ning Eestis

Nii Eesti, kui teiste soome-ugri ja germaani päritolu põhjala rahvaste rahvakalendris on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud on pühad päevad, mil üks aastaring on lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Soomes võivad jõulude ette-valmistused juba alata kuu aega varem, et kõik oleks perfektne. Enne joulupukki ehk jõuluvana tulemist söövad nad kõhu täis. Söök on traditsiooniliselt koostatud singist, praetud kartulist, lõhest, riisi kaerahelbepudrust ja ka kalkunist, mis on tänapäevane valik. Peale söömist minnakse küünlaid surnuaeda, et mälestada kadunuid. Õhtul käiakse traditsonaalses saunas.

Soomlastele on eksootilised vürtsid peaaegu nagu jõulu sümbol, need eristavad tänapäevalgi paljude roogade jõuluversiooni argipäeva omast. Näiteks söövad soomlased argipäeval tavalist kaalika- ja porgandivormi, aga jõuludel maitsestavad seda kaneeli, kardemoni ja ingveriga ning lisavad sinna korinte ehk väikseid seemneteta rosinaid ja riivivad roogadesse tsitruspuuviljade koort.

Eestis paljudes asulates püstitatakse juba advendiaja alguses  keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega.